Uni
Lisatud: 26.08.2013
Niipea kui pimedaks läks, kraamisin kodinad kokku ja läksin ööd pildistama. Esialgne plaan oli katsetada valgusmaalingut, mille isegi teataval määral saab lugeda kordaläinuks. Metsa tagant tõusis pannkoogina särav kuu. Perseiitide tippaeg on küll juba möödas, aga siiski nägi paari tunni jooksul silmanurgast mõnda langevat tähte. Üks kährik käis helkivate silmadega nuuskimas ning öökull lehvis hääletuna pea-aegu et üle pea. Eemal jõekäärus läks keegi suuremat sorti loom pladistades ujuma ja üldse on öö igasuguseid hääli täis. Ja keset seda udust pimedust sattus mu ette täiesti juhuslikult puhkav kiil. Neid on hommikul kastemärgadenagi nii raske leida, mis siis veel öisemast ajast rääkida. Valgustasin natuke teda taskulambiga. Hommikul läksin tagasi, ikka lootuses seda magusat udupärlimängu tabada, aga täna osutus udu sedavõrd tihkeks, nagu elaksid paksud valged pilved nüüd hoopis maa peal. Lõika võiVana lehe kommentarid:2013-08-27 01:38:40Muinasjutuline